Kuidas taastati tsikleid pool sajandit tagasi? Unic-Moto näitab Motoexotical

See teebki Eesti Vanamootorratta Klubi Unic-Moto tänavuse 50. sünnipäeva eriliseks. Mõelge, kui palju päästetud rattaid ja töötunde garaažides selline järjepidev tegutsemine tähendab? Mootorrattad, mis 1970-1980. aastatel taastati, tehti korda täpselt nii, nagu tookord võimalused lubasid, kasutades käsitsi valmistatud detaile, kohandatud varuosi ning tehes vahel ka paratamatuid kompromisse. 

2026. aasta Motoexotical astub Unic-Moto publiku ette erilise väljapanekuga: näha saab mootorrattaid, mis on säilinud täpselt sellisena, nagu esimestel aastatel klubi liikmete poolt taastati. Neid pole hiljem üle restaureeritud ega standardite järgi ümber tehtud, vaid näitavad aastakümnete tagust taastamiskultuuri. Ja dialoogiks kahe ajastu vahel on võrdluseks väljas ka mõned tänapäeval taastatud masinad, mille restaureerimisel on kasutatud kaasaegsed tööriistu ja paremaid teadmisi, sest ligipääs originaaldokumentatsioonile ning spetsialistide võrgustik on võimaldanud jõuda detailitäpsuses uuele tasemele.

Nõukogudeaegses Eestis kadusid paljud enne sõda või vahetult pärast seda toodetud mootorrattad kuuride taha roostetama, vanarauaks või müüdi välismaale. See oli aeg, mil igasugune organiseerumine pidi mahtuma rangete raamidesse, kuid tehnikahuvi oli piisavalt „ohutu“, et selle ümber sai koonduda. Klubi koondas inimesi üle Eesti – nii neid, kel garaažis pooleli restaureerimisprojekt, kui ka neid, kes alles unistasid oma esimesest vanast tsiklist. 70. aastatel vanatehnikaentusiastideta poleks meil täna ei neid masinaid ega teadmisi, millele toetuda. Unic-Moto eesmärk on hoida elus mootorrattakultuuri juuri, väärtustada ajalugu ning tuua taas teedele masinad, mille aeg oleks justkui mööda saanud.

Motoexotical saab näha näiteks selliseid Eesti ajalooga mootorrattaid nagu BMW R23, BSA M20, Velocette Mac (1937), Harley Davidson WLA, Puch 250-S4 (1939), Jawa Robot, IZ8, Moskva M1A, Zündapp K750.